Kodukant Läänemaa korraldas 14.-15. augustil Leader- projekti raames kahepäevase õppereisi Võrumaale, kuhu kaasati Läänemaa kohaliku toidu võtmeisikuid, Läänemaa O.T.T. eestvedajad, koolide, lasteaedade ja hoolekandeasutuste kokkasid ja majandusjuhatajaid, mahe- ja tava väiketootjaid ja teisi külaelu arendajaid ning Toidu- ja Veterinaarameti esindajad. Kutsutud olid ka omavalitsuste esindajaid, kuid kahjuks ei õnnestunud neist kellelgi üritusest osa võtta. Programm keskendus Leader-programmi abil toetuseid saanud tegevustele ja nende arengule rahastuse saamist.
Võrumaale jõudes võeti meid soojalt vastu Pikakannu kooli tegusate naiste poolt, kes on säilitanud kohaliku algkooli 18 õpilasega, tegutsedes era- ja huvikoolina. Säilinud on kooli marja- ja õunaaed. Majanduskulude katmiseks loodud MTÜ Maaterake asus Leader- abiga valmistama keediseid, küpsiseid ja muid tooteid, mida müüakse edukalt nii Tallinnas kui ka Tartus, ühe turustuskohana ka restoranid. Mooside valmistamiseks saavad Pikakannu naised kasutada Väimela Kutsehariduskeskuse õppekööki, seal asuvat tükeldamismasinat, mahlapressi ning keedukatelt, mis võimaldab teha suuri koguseid korraga.
Tutvuti Eestis tuntust kogunud Jaagumäe taluga, mis asutas Võrus mitu toidupoodi ja söögisaali, sh uhke Toidukeskuse, kus pakutakse oma toodetud toorainest valmistatud sooja toitu, kondiitritooteid, catering- teenust ja seminariruumide rentimist. Ettevõte tegeleb peamiselt teravilja ja juurvilja tootmisega ning seakasvatusega ja annab tööd umbes 60 inimesele.
Leader tegevusest on olnud suur kasu ka Taarapõllu talul, kes tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Enamik toodetest koosneb eranditult ja ainult kohapeal kasvatatud mahedatest aia- või metsasaadustest. Kõige tuntumateks toodeteks on Euroopas unikaalsed ja spetsiaalse tootmistehnoloogiaga valmistatud marjakrõpsud, mida turustatakse ka ekspordiks. Taarapõllu talu valmistab ka väga maitsvaid ja tervislikke toormahlasid.
Võrumaa Partnerluskogu juhid Anneli Ott, Karin Karu ja Ülle Urbanik tutvustasid läänlastele UMA MEKK projekti arengut, tulemusi ja tulevikuvaateid. Antud kvaliteedimärki kannavad paljud Võrumaa kohalikud tooted. Kaubamärgi kasutamine annab parema võimaluse turul osalemiseks just väiketootjatele ja -töötlejatele.
Tunnustamist väärib Võrumaa elanike soov säilitada piirkonnale iseloomulikud traditsioonid nagu näiteks suitsusauna ehitamine, liha suitsutamine ja suitsusaunaga seotud kombed. Leaderi abiga valmis Mooskas suitsuliha valmistamise tarbeks eraldi kaasaegsetele nõuetele vastav suitsusaun.
Värskelt valminud Vastseliina linnuse külastuskeskus-muuseum toob külastajani keskaja olemuse, kombed, eluolu, toidu ja legendid. Antud suurprojekti toetati 33 565,33 euroga ning tänu sellele on garanteeritud ka kohaliku kultuuripärandi säilitamine.
Väimela Kutsehariduskeskuse õppeköök soetas Leader abil kaasaegse köögitehnika, mis võimaldab ka alustavatel ja väikeettevõtetel katsetada uute hoidiste, mahlade ja mooside väljatöötamist.
Viimaks üllatas väljasõidul osalejaid Kaatarusaare talu mahetootja Kadri oma sooja vastuvõtuga ning maitsvate toodetega. Perenaise üheks eesmärgiks on hoida oma esivanemate poolt pärandatud sünnikodu. Ettevõtja valmistab oma tunnustatud koduköögis põnevaid köögiviljahoidiseid, supipõhjasid, naturaalseid toorpressmahlasid, moose ja siirupeid. Kadri sõnul ei ole pidanud ta ise turgu otsima, huvilised võtavad sageli temaga ise ühendust.
Õppereisil osalejad tunnustasid Võrumaa ettevõtjaid suure visaduse, leidlikkuse ja koostööoskuse eest. Üllatav oli see, et leidus palju vabatahtlikke inimesi, kes tegutsesid missiooni tunde ajendil oma kodukandi väärtuste hoidmisega. Õppereisiga seoses tekkis mitmeid mõtteid. Ühiselt veenduti, et Läänemaal on esmalt vaja kaardistada tootjad, et nende toodang lõpuks ka tarbijani jõuaks. Kevadel viidigi läbi ankeetküsitlus Läänemaa tootjatele-tarbijatele, usinamad vastajad olid koolid ja lasteaiad. Alguse on saanud ka vabatahtlik informatsiooni vahenduse ühendus Läänemaa OTT. Mitmed siinkandi tooted jõuavad Tallinna mainekate restoranide menüüsse, miks mitte meie oma tarbijani? Avaldati arvamust, et tulevikus võiks olla meilgi ühine kvaliteedimärgistus, mis garanteeriks ostjale, et toode on kohalik ja loodussõbralikult valmistatud. Antud õppereis andis osalejatele julgust alustada ja arendada väikeettevõtlust, küsida nõu ja abi nii nõuandekeskustelt, järelvalveasutustelt kui ka Leader-projekti eestvedajatelt. Läänemaa elanikke kutsuti üles mõtlema selle üle, mis võiks olla meie piirkonnale iseloomulikuks toiduks ja traditsiooniks, mida meie kõige paremini teha oskaksime, ja et oleks midagi ka tulevatele põlvedele edasi anda? Mahe, aga ka lihtsalt kohalik toit nii tootjatele kui tarbijatele on vajalik Läänemaa keskkonna, ettevõtluse arenemise ja elanike tervise seisukohalt. Kohalik toit on kergemini kontrollitav, lihtsamalt kättesaadav, vähenevad nn toidukilomeetrid, ehk siis toidu transportimine lähipiirkonnast on keskkonda säästvam, toit ise värskem.
Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas
Kevadel kutsuti lasteaia, kooli (sh hoolekogu) ja omavalitsuste esindajaid üle Eesti osalema seminaril „Mahetoidu kasutamise kogemused lasteasutuses“, kus muuhulgas tutvustas Södertälje omavalitsuse esindaja Sara Jervfors Rootsis Södertälje piirkonna ettevõtluse ja kohaliku toidu propageerimisega on edulugu. Omavalitsuse juurde on loodud toiduosakond, mis tegeleb kooli- ja lasteaedade toidulaua kvaliteetsemaks muutmisega. 10 aastat tagasi võeti vastu poliitiline otsus sobitada menüü vastavalt jätkusuutlikule arengule ning kasutada toidu ostmist kui vahendit parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. 2006 aastal tegeldi toidupoliitika ja investeeringutega täisvarustatud köökidesse, 2010 aastast alates rakendatakse Puhta Läänemere menüüga seotud tegevusi. Lapsed kaasatakse toidu kasvatamisse, töötlemisse ja koristamisse. Lisaraha omavalitsuse eelarvesse ei planeeritud, küll aga on oluline suhtumise muutmine ja omavaheline koostöö ning tahe muuta ja muutuda. Vähendati selliste kaupade kasutamist, mis ei ole Södertälje piirkonnas toodetud ning suurendati seda, mis on kohapeal valminud ja valmistatud – näiteks troopilistele puuviljadele eelistatakse kodumaiseid. Koostati hariduspakett keskkonnasõbraliku toidu kohta, koolitati asutuste personali (koolid, lasteaiad, hooldekodud), võeti kasutusse kooliaiad, koolitoit muutus pedagoogiliseks õppevahendiks (inimeseõpetus, kokandus, loodusõpetus, keemia jne). Lapsed rakendati koolisööklates ja -köökides. Otsitakse uusi kontakte, et saaks pakkuda senisest rohkem kohalikus piirkonnas kasvatatud toitu. Lihakoguste vähendamisega saavutati lisaraha maheköögivilja hankimiseks. Lapsevanemate koolitamiseks korraldatakse supermarketites reklaamüritusi, kus pakutakse tervislikku koolitoitu.
Milline suund on kohalikul toidul Läänemaal?
MTÜ Kodukant Läänemaa Leader projekt „Kohalik toit kohaliku kogukonna toidulauale“ on kestnud kolm aastat, selle aja jooksul on peetud konverents Toit ja tervis, toimunud on lasteasutuste kokkade õppereisid Hiiu- ja Saaremaale, võrgustikureis Võrumaale, peetud on piirkondlikud nõupäevad koos VTA, Läänemaa Nõuandekeskuse, Terviseameti ja Mahetootjate Seltsiga. Korraldati Lahtiste uste päevad Läänemaa koolides ja lasteaedades, kaasates lapsi ja lapsevanemaid, valmistades üheskoos kohalikust toorainest erinevaid toite. Toimusid erinevatel teemadel piirkondlikud õppepäevad tootjatele, omavalitsustele ja lasteasutuste juhtidele. Õppepäevade materjalid on kättesaadavad www.kklm.ee kodulehel rubriigis Kohalik toit.
Kas on võimalik muuta maailma? Kõik algab meist endist, igast ametiasutusest, igast inimesest, suhtumisest.
Karin Kuusemaa
Läänemaa O.T.T. mahetootjate esindaja
Lea Lai
Kodukant Läänemaa projektijuht
Võrumaale jõudes võeti meid soojalt vastu Pikakannu kooli tegusate naiste poolt, kes on säilitanud kohaliku algkooli 18 õpilasega, tegutsedes era- ja huvikoolina. Säilinud on kooli marja- ja õunaaed. Majanduskulude katmiseks loodud MTÜ Maaterake asus Leader- abiga valmistama keediseid, küpsiseid ja muid tooteid, mida müüakse edukalt nii Tallinnas kui ka Tartus, ühe turustuskohana ka restoranid. Mooside valmistamiseks saavad Pikakannu naised kasutada Väimela Kutsehariduskeskuse õppekööki, seal asuvat tükeldamismasinat, mahlapressi ning keedukatelt, mis võimaldab teha suuri koguseid korraga.
Tutvuti Eestis tuntust kogunud Jaagumäe taluga, mis asutas Võrus mitu toidupoodi ja söögisaali, sh uhke Toidukeskuse, kus pakutakse oma toodetud toorainest valmistatud sooja toitu, kondiitritooteid, catering- teenust ja seminariruumide rentimist. Ettevõte tegeleb peamiselt teravilja ja juurvilja tootmisega ning seakasvatusega ja annab tööd umbes 60 inimesele.
Leader tegevusest on olnud suur kasu ka Taarapõllu talul, kes tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Enamik toodetest koosneb eranditult ja ainult kohapeal kasvatatud mahedatest aia- või metsasaadustest. Kõige tuntumateks toodeteks on Euroopas unikaalsed ja spetsiaalse tootmistehnoloogiaga valmistatud marjakrõpsud, mida turustatakse ka ekspordiks. Taarapõllu talu valmistab ka väga maitsvaid ja tervislikke toormahlasid.
Võrumaa Partnerluskogu juhid Anneli Ott, Karin Karu ja Ülle Urbanik tutvustasid läänlastele UMA MEKK projekti arengut, tulemusi ja tulevikuvaateid. Antud kvaliteedimärki kannavad paljud Võrumaa kohalikud tooted. Kaubamärgi kasutamine annab parema võimaluse turul osalemiseks just väiketootjatele ja -töötlejatele.
Tunnustamist väärib Võrumaa elanike soov säilitada piirkonnale iseloomulikud traditsioonid nagu näiteks suitsusauna ehitamine, liha suitsutamine ja suitsusaunaga seotud kombed. Leaderi abiga valmis Mooskas suitsuliha valmistamise tarbeks eraldi kaasaegsetele nõuetele vastav suitsusaun.
Värskelt valminud Vastseliina linnuse külastuskeskus-muuseum toob külastajani keskaja olemuse, kombed, eluolu, toidu ja legendid. Antud suurprojekti toetati 33 565,33 euroga ning tänu sellele on garanteeritud ka kohaliku kultuuripärandi säilitamine.
Väimela Kutsehariduskeskuse õppeköök soetas Leader abil kaasaegse köögitehnika, mis võimaldab ka alustavatel ja väikeettevõtetel katsetada uute hoidiste, mahlade ja mooside väljatöötamist.
Viimaks üllatas väljasõidul osalejaid Kaatarusaare talu mahetootja Kadri oma sooja vastuvõtuga ning maitsvate toodetega. Perenaise üheks eesmärgiks on hoida oma esivanemate poolt pärandatud sünnikodu. Ettevõtja valmistab oma tunnustatud koduköögis põnevaid köögiviljahoidiseid, supipõhjasid, naturaalseid toorpressmahlasid, moose ja siirupeid. Kadri sõnul ei ole pidanud ta ise turgu otsima, huvilised võtavad sageli temaga ise ühendust.
Õppereisil osalejad tunnustasid Võrumaa ettevõtjaid suure visaduse, leidlikkuse ja koostööoskuse eest. Üllatav oli see, et leidus palju vabatahtlikke inimesi, kes tegutsesid missiooni tunde ajendil oma kodukandi väärtuste hoidmisega. Õppereisiga seoses tekkis mitmeid mõtteid. Ühiselt veenduti, et Läänemaal on esmalt vaja kaardistada tootjad, et nende toodang lõpuks ka tarbijani jõuaks. Kevadel viidigi läbi ankeetküsitlus Läänemaa tootjatele-tarbijatele, usinamad vastajad olid koolid ja lasteaiad. Alguse on saanud ka vabatahtlik informatsiooni vahenduse ühendus Läänemaa OTT. Mitmed siinkandi tooted jõuavad Tallinna mainekate restoranide menüüsse, miks mitte meie oma tarbijani? Avaldati arvamust, et tulevikus võiks olla meilgi ühine kvaliteedimärgistus, mis garanteeriks ostjale, et toode on kohalik ja loodussõbralikult valmistatud. Antud õppereis andis osalejatele julgust alustada ja arendada väikeettevõtlust, küsida nõu ja abi nii nõuandekeskustelt, järelvalveasutustelt kui ka Leader-projekti eestvedajatelt. Läänemaa elanikke kutsuti üles mõtlema selle üle, mis võiks olla meie piirkonnale iseloomulikuks toiduks ja traditsiooniks, mida meie kõige paremini teha oskaksime, ja et oleks midagi ka tulevatele põlvedele edasi anda? Mahe, aga ka lihtsalt kohalik toit nii tootjatele kui tarbijatele on vajalik Läänemaa keskkonna, ettevõtluse arenemise ja elanike tervise seisukohalt. Kohalik toit on kergemini kontrollitav, lihtsamalt kättesaadav, vähenevad nn toidukilomeetrid, ehk siis toidu transportimine lähipiirkonnast on keskkonda säästvam, toit ise värskem.
Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas
Kevadel kutsuti lasteaia, kooli (sh hoolekogu) ja omavalitsuste esindajaid üle Eesti osalema seminaril „Mahetoidu kasutamise kogemused lasteasutuses“, kus muuhulgas tutvustas Södertälje omavalitsuse esindaja Sara Jervfors Rootsis Södertälje piirkonna ettevõtluse ja kohaliku toidu propageerimisega on edulugu. Omavalitsuse juurde on loodud toiduosakond, mis tegeleb kooli- ja lasteaedade toidulaua kvaliteetsemaks muutmisega. 10 aastat tagasi võeti vastu poliitiline otsus sobitada menüü vastavalt jätkusuutlikule arengule ning kasutada toidu ostmist kui vahendit parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. 2006 aastal tegeldi toidupoliitika ja investeeringutega täisvarustatud köökidesse, 2010 aastast alates rakendatakse Puhta Läänemere menüüga seotud tegevusi. Lapsed kaasatakse toidu kasvatamisse, töötlemisse ja koristamisse. Lisaraha omavalitsuse eelarvesse ei planeeritud, küll aga on oluline suhtumise muutmine ja omavaheline koostöö ning tahe muuta ja muutuda. Vähendati selliste kaupade kasutamist, mis ei ole Södertälje piirkonnas toodetud ning suurendati seda, mis on kohapeal valminud ja valmistatud – näiteks troopilistele puuviljadele eelistatakse kodumaiseid. Koostati hariduspakett keskkonnasõbraliku toidu kohta, koolitati asutuste personali (koolid, lasteaiad, hooldekodud), võeti kasutusse kooliaiad, koolitoit muutus pedagoogiliseks õppevahendiks (inimeseõpetus, kokandus, loodusõpetus, keemia jne). Lapsed rakendati koolisööklates ja -köökides. Otsitakse uusi kontakte, et saaks pakkuda senisest rohkem kohalikus piirkonnas kasvatatud toitu. Lihakoguste vähendamisega saavutati lisaraha maheköögivilja hankimiseks. Lapsevanemate koolitamiseks korraldatakse supermarketites reklaamüritusi, kus pakutakse tervislikku koolitoitu.
Milline suund on kohalikul toidul Läänemaal?
MTÜ Kodukant Läänemaa Leader projekt „Kohalik toit kohaliku kogukonna toidulauale“ on kestnud kolm aastat, selle aja jooksul on peetud konverents Toit ja tervis, toimunud on lasteasutuste kokkade õppereisid Hiiu- ja Saaremaale, võrgustikureis Võrumaale, peetud on piirkondlikud nõupäevad koos VTA, Läänemaa Nõuandekeskuse, Terviseameti ja Mahetootjate Seltsiga. Korraldati Lahtiste uste päevad Läänemaa koolides ja lasteaedades, kaasates lapsi ja lapsevanemaid, valmistades üheskoos kohalikust toorainest erinevaid toite. Toimusid erinevatel teemadel piirkondlikud õppepäevad tootjatele, omavalitsustele ja lasteasutuste juhtidele. Õppepäevade materjalid on kättesaadavad www.kklm.ee kodulehel rubriigis Kohalik toit.
Kas on võimalik muuta maailma? Kõik algab meist endist, igast ametiasutusest, igast inimesest, suhtumisest.
Karin Kuusemaa
Läänemaa O.T.T. mahetootjate esindaja
Lea Lai
Kodukant Läänemaa projektijuht